Sunday, January 21, 2018

Triibik

Lapsed kasvavad ja kampsunid kahanevad. Seega tekkis taaskord vajadus uue kampsuni järgi. Mul oli kahest endale kootud kampsunist alles jäänud mõnusat meriinovillast lõnga ja nendest nüüd uue kampsuni miksisingi :) 
 Laps rahul ja minul lõng kasutatud :)
 Kampsun on hästi lihtne, kootud ülevalt alla, vahepeal lihtsalt triipudega mängitud :)
Lõngaks Malabrigo Arroyo (toonid Sandbank ja Glitter).
Ja nüüd koon järgmist kampsunit. Harutamisele läks 2 lastele väikeseks jäänud kampsunit: see ja see. Nüüd koon ühe uue asemele :)


Wednesday, January 17, 2018

Peopesa koerakesed

Juba mõnda aega tagasi heegeldasin kaks peopesakoera. Koerakesed leidsid tee Jõuluvana kingikotti ja rõõmustavad mu oma vahvaid kaksikuid :)
 Koerad on piisavalt pisikesed, et mahtuda ära peopessa.
 Et kargel talveajal vastu pidada, on koertel ka mütsid-sallid :)
  Heegeldamisel katsetasin mõnd uut võtet. Kokkuvõttes võib vast rahule jääda :)

Monday, January 8, 2018

Pehmed ja soojad säärised

Kuna talv pole siiani kuigi karmi pale näidanud ja ilmad on pigem sügishallid, siis tuli mõte kududa lapsele alpakavillased säärised. Praeguste ilmadega mõnus jalga tõmmata :)
Nüüd on jalad soojas ja õues mõnus liikuda :)

Saturday, January 6, 2018

Rõõmsad sokk-sussid

Head uut aastat armsad sõbrad!
Aasta 2018 algas sokkide kudumise rütmis. Ma pole teabmisajast sokke kudunud (no oma 5 aastat tuleb kindlasti ära), aga nüüd tuli tahtmine just neid teha. Kuna sobiv kirju lõng oli ka olemas, siis polnud muud, kui vardad sisse lüüa ja peagi olid sokk-sussid valmis.
 Ühe paariga meie majas ei tee muidugi midagi. Lapsed on juba tellimuse sisse andnud, aga esialgu on vaja ühed säärised kududa :)
Loodetavasti tuleb 2018 üks tore aasta, kuhu mahub mõnusal hulgal käsitööd ja muid vahvaid tegemisi :)

Thursday, December 28, 2017

Aasta kokkuvõte

 Aastat on alles veel küll mõned päevad, aga teadagi lendab aeg kiiresti. Seega seekord olen tublim ja teen aasta kokkuvõtmisega algust natuke varem :)
Lugesin 2016. aasta viimast postitust ja peab mainima, et olin küllalt napisõnaline (mitte, et ma muidu eriliselt suure jutuga oleksin...). 2016 oli üldse kummaline aasta ja oli nii mõnigi asi, millega juba siis sotid selgeks oleksin tahtnud saada. Samas täna võin nentida, et asjadel on kombeks laheneda ja kui mitte täpselt plaanipäraselt, siis omal moel ikkagi. Nii, et virisemiseks pole põhjust ja nautin ilusaid hetki, mida elul ka varuks on.
Rõõmsaid laste kilkeid on olnud palju (õigluse huvides peab märkima, et ka porisemist oleme kuulnud). Väga palju kannatlikust on vaja läinud, sest tavapärasteks on saanud oota, kohe; kohe teen; oota, ma loen lehekülje lõpunimhmh kohe; miks mina pean seda tegema? jne. Muidu elame ikka mõnusa armastusemulli sees ning kuuleme lastelt tihti kui kallid ja armsad ja parimad me mehega oleme. Väga loodan, et seda veel mõneks ajaks jagub ja puberteet veel viibib :)
Aasta põnevamad ettevõtmised on ikka seotud kodu ja perega: käisime väikestel reisidel kodumaal ja sattusime põigetena ka Lätti, Leetu, lapsed võtsid osa XII noorte laulu- ja tantsupeost "Mina jään" ja olid sellega seoses esimest korda pikemalt kodust ära, tähistasime jaanipäeva rabas matkates ja maalides, lapsed lugesid ohjeldamatult põnevaid raamatuid ja sama tegin ma isegi (kuigi mitte nii ohjeldamatult, sest siis jääks kodus kõik toimetused tegemata), käsitöödest nautisin lastele kleitide kudumist või kudusin mõnuga kindaid, mütse. 
Aasta tegu on see, et võtsin end põhjalikult käsile. Muutsin paljutki ja tunnen end tänu sellele hulga kergemalt (nii otseselt kui kaudselt). Loobusin nii mõnestki harjumusest ja olen päris uhke enda üle!
Aasta blogis oli vaiksem. Mitte, et ma vähe käsitööd teinud oleks, lihtsalt kirjutamisele oli millegipärast raske end sundida. Pilte ikka tegin ning neist üks ja teine jõudis lõpuks isegi blogisse. Rohkem klõpse nägi mu Instagrami konto. Praegu tunnen nagu oleks blogisse siginenud vaikus murtud ja ehk uuel aastal tekitan siiagi taas rohkem pildimaterjali ja ülevaateid oma tegemistest :)

Jõulud olid mõnusad ja perekesksed. Mulle nii meeldib meie ühine aeg ja väikesed traditsioonid, mis aastatega tekkinud. Jõululaupäeva hommikul oli ilm eriliselt ilus ja kiskus kohe mere äärde jalutama. Jõuluõhtul käisime surnuaias ja viisime jõuluterviseid ka sealsetele kallitele. Söömisega üle ei pingutanud. Küpsetasin imeliselt maitsvat pardifileed, juurde pakkusin ahjus küpsenud köögivilju ning väheke veri- ja tanguvorsti. Pärast käis Jõuluvana, kes oli mõistlikult kinke teinud ja meie pere neisse õnneks ei uppunud :) Seekord oli meil külas erakordselt pisikest kasvu südikas Jõulutaat, kes huviga luuletusi kuulas ja ise ka lauludega kaasa aitas. Lõpetuseks pani meid kõiki veel Aliast mängima :)

Rõõmuga tervitades ja mõnusat vana aasta lõppu soovides, 
Triin

Friday, December 22, 2017

Jõulutervitus 2017

Jõulud koputavad uksele. Alles ju aasta algas, alles oli jaanipäev ja nüüd juba jõuluaeg käes. Kuidagi kiirelt on aeg läinud ... või tundub ainult nii? 
Tavapäraselt oleme küpsetanud piparkooke, majoneesiküpsiseid, koju jõulumeeleolu loonud ja ka kuuse nüüdseks ära ehtinud. Pühadeks on ettevalmistused tehtud ja võin täitsa rahuliku südamega seekord öelda, et ükski toimetus pole jäänud viimasele minutile ning saame jõuluaega rahulikult nautida :) 

Seega parimad jõulusoovid, südamerahu ja mõnusat olemist oma kõige kallimate seltsis!

Monday, December 18, 2017

Labakud

Jõulueelne aeg kipub kiirelt minema :) Seekord tegin endale kingituse uute labakinnaste näol. Pildidki said juba mõnda aega tagasi valmis, kuid alles nüüd saan mahti neid ka näidata.
Inspiratsiooni ammutasin Paistu kinnastest. 
 Ka kinda pahupool peab ilus välja nägema. Järgmisel fotol ongi üks pahupidi kinnas :)
Pärast kinnaste lõpetamist olid paar sõrme päris valusad. Ikkagi 1,25 mm vardad ...
Lõpetuseks üks vahva foto Pernova Hariduskeskuse talvevalguse promenaadilt. Kes sinna veel pole jõudnud, tasub minna :)

Mõnusat jõulude ootamise aega!

Wednesday, November 22, 2017

Printsess ja Pipi-Triinu

Kui majas on lapsed, siis pole mingit vajadust ise mänguasjadele nimesid nuputada :D Katsetasin pisut teistsuguste nukkude heegeldamist ning tüdrukud panid justkui möödaminnes uutele tegelastele nimed. 
 Pipi-Triinul tuleb põlle alt välja roosatäpiline süda. Juukseid seades pole kunagi hirmu, et ta seepeale kisa tõstaks. Talle nimelt meeldib väga, kui juuste kallal toimetatakse ja üha uusi patse punutakse.
 Printsessil saab krooni hõlpsalt ära võtta ja samuti juukseid soengusse seada.
 Mõlemad nukud on valmistatud puuvillastest lõngadest. Juuksed on tehtud mohääri-siidisegu lõngast.

Sunday, November 19, 2017

Erkroosad talveks

Talves on nii palju halli, et otsustasin lastele uusi labakindaid kuduma asudes erkroosa lõnga kasuks. Lisaks kasutasin kinnaste juures ka helkurpaela, kaunistuseks pärleid ja väikest heegelpitsi.
Randmeosa on kootud alpakavillasest ja labakäsi meriino-siidisegu lõngast. 
Lapsed peaksid pimedal ajal nüüd veelgi nähtavamad olema :)

Wednesday, November 15, 2017

Härra Nilsson

Kui Pipi juba oli, siis kuidas ta ikka ilma oma kalli härra Nilssonita seikleb :) Õnneks ta seda tegema ei peagi, sest leidsin ahvikese puu otsast kõõlumast.
 Küllap ta varsti kelmikalt Pipi õlale hüppab, et üheskoos uutele seiklustele vastu minna.
Härra Nilsson on heegeldatud puuvillasest lõngast, kuhu on lisaks soojusele ka hulga koerusi sisse punutud.

Friday, November 10, 2017

Unejänesed?

Kena mardipäeva!
Kas eile Mardid ka külas käisid? Meil käisid, küsisid mõistatusi, lugesid luuletusi ja laulsid :) Väga meeleolukas programm oli ning lõpuks sooviti hobuse- ja seaõnne :D
Nüüd aga taas käsitööst :)
Viimasel ajal olen katsetanud erinevate uute amigurumi mänguasjadega. Hiljuti valmisid pisikesed Unejänesed. Jänesed on pisut üle 10 cm pikad ja mahuvad peopessa ära.
Igal Unejänesel on veidi omamoodi tegu ja nägu :)
Kõik tegelased on tehtud sooja südamega ning nende loomiseks on kasutatud puuvillast lõnga.
 Mõni Unejänes on kohe nähtavalt unine, isegi pildistamise momendiks ei ole suutnud end püsti ajada. Nii pisikeste tegelaste puhul ei saa seda muidugi ka pahaks panna. Laskem neil siis rahulikult magada. Ilme järgi otsustades näevad nad väga mõnusaid unenägusid :)

Wednesday, November 8, 2017

Pipi Pikksukk

Heegeldasin rõõmsa ja toreda kaaslase ühele põnnile kingituseks.
Pipi Pikksukk on üks osa lapsepõlvest juba mitmetele põlvkondadele. Huvitav, kas Astrid Lindgren teda luues mõtles, et Pipi tegelaskuju maailma laste hulgas niivõrd populaarseks saab? Ilmselt oli palju tähtsam see, et tema enda tütrele Pipi meeldiks :) Küllap see ongi tähtsaim, et oma lastele meie loodud tegelased meeldiksid, peamine on ju omade vaimustus :) Vähemalt mina mõtlen nii, kui taas mõnda uut mänguasja teen.
 Pipil on pikkust üle 30 cm.
 Heegeldamisel kasutasin puuvillaseid lõngu. Juuksed aga tegin siidi-mohäärisegu lõngast.
Ilusat sügise jätku (olgugi, et sageli on ilm rohkem kui hall)!

Friday, July 21, 2017

Reis Lätti väikese põikega Leetu

Meie perele meeldib väikeseid reisikesi teha. Kaugele me enamasti ei sõida, aga suvel kohe peab kodust natuke eemale saama :) Põhja-Läti on meil üsnagi läbi sõidetud ja seepärast vaatame juba mitmendat suve natuke kaugemale. Eelmisel aastal tegime paaripäevase reisi Kuramaale ja ka siin blogis sai seda pisut kajastatud. Sel korral otsustasime pikemaks ajaks minna, et kõike ikka rohkem näha :) Niisiis pakkisime ühel õhtul kohvrid, ärkasime järgmisel hommikul päris vara ja keskpäevaks olime juba Ventspilsis. Esmalt seadsime sammud randa. Meri oli üllatavalt tuuletu, ilm mõnusasti soe ja ujumine tundus päris ahvatlevana. Isegi +17 kraadine merevesi ei suutnud heidutada ja nõnda me sinna viskusime :) Pärnus pole ma üldjuhul 17 kraadiga vette nõus minema (lihtsalt ei taha kilomeetrit madalas jahedas vees kõndida), aga Ventspilsis läheb ju kiirelt sügavaks ning ujumise saab hetkega teoks teha. Pärast jalutasime parkides, nautisime linna ja muidugi ei saanud ilma lastelinna külastuseta
Veemaailm Ventspilsi rannapargis
Õhtuks sõitsime edasi Liepajasse, kuhu olime endale mõnusa hotellitoa broneerinud (lausa kolmeks ööks). Jõudsime õhtul veel linnas jalutada ja mõned eelmisest aastast tuttavad kohad üle vaadata. 
Liepaja rannapark ja selle ümbrus on ontlikult korras ja puhas. Seevastu kõik, mis jääb rannast eemale, on üsnagi keskpäraselt korras või suisa räämas. Mida rohkem Karosta poole sõita, seda õnnetuma olemisega majad rivis seisavad. Ent sellele kõigele vaatamata on linn minu südame küll võitnud. Tegelikult kogu meie pere südame :) Siin mõned näited linna kaunimast osast.

Järgmisel hommikul oli ilm pehmelt öeldes tuuline ;) Seda vahvam oli mõte Karosta muulile minekust. Ja me ei pidanud pettuma, lained olid uhked ning tuul pillutas neid ka muulile! 
Karosta linnaosa ise on päris kole ja nõukaaegsed kortermajad korrast ära. Samas on seal ka tsaariajast pärinevaid oluliselt ilusamaid hooneid, uhkete kuldsete kuplitega kirik ja eriti vahva Karosta sild. Nii, et tasub igati külastamist :)
Karosta sild
Minna tasus ka Liepaja järve äärde, kuhu viib puidust laudtee ja vaadet sai nautida tornist. Kevadisel ajal pidavat seal hulgaliselt veelinde olema, praegu oli elu järvel üsna vaikne. Üksik kalamees vaid toimetas eemal paadis. 
Ka Liepajas jätkus lastele hulgaliselt tegevust mänguväljakul. Nii suurel hulgal inimesi, kui sealses lastepargis, polegi meil õnnestunud enne mänguväljakutel näha. Sellegipoolest oli kogemus vaid positiivne ja tegevust lastele jagus :) 
Liepaja on uhke oma merevaiguvärvides kontserdimaja üle. Samuti on mõned aastad tagasi valminud merevaigukell (liivakella põhimõttel). Selle tegemiseks paluti linnarahval annetada rannast leitud merevaigutükikesi, nendest tükkidest valmiski kell :)
Liepaja Kontrerdimaja
Merevaigukell
Ühe päeva veetsime ka Leedu kuulsas kuurortlinnas Palangas. Laste jaoks oli see esimene kord Palangas ja muidugi jättis kõik neile hea mulje. Väidetavalt olid sealsed lained veelgi kõrgemad kui Liepajas. Vesi aga oli palju jahedam ning ujuma ei kutsunud, lainetes sai siiski mängida.

Käisime ka Birute pargis ja saime väga toreda elamuse võrra rikkamaks. Pargis jalutades möödus meist pisut eemalt kaks metskitse. Fotokas oli just hetkeks käest pandud ja pildile seda kõike ei saanud, aga elamus oli ikka ülim! Ussikuningale tegime ka pai ja uskumuse kohaselt peaksime Palangasse kunagi tagasi jõudma. 
Tagasiteel koju külastasime veel Kuldiga linna ja vaatasime uuesti üle Euroopa kõige laiema joa. Venta juga on küll madal (vaid ca 2 m), see-eest aga tervelt 249 meetrit pikk (suurvee ajal isegi 270 m). 
Kuna eelmise aasta postituses oli Kuldigast pikemalt juttu, siis siinkohal rohkem ei räägigi ja lisan vaid paar fotot Kuramaa hertsog Jakobiga :)
Tagasitee Riia poole kulges rõõmsalt. Omamoodi seltskond võttis meid vastu Sabiles. Külarahvas on muruplatsile meisterdanud nukkudest seltskonna. Esmapilgul mööda sõites tundub, et siin on mingi külapidu ... Aga ei, hoopiski kirevates riietes nukud! Püüdsid pilku ja möödasõitvad autod muudkui peatusid :)
Kokkuvõtteks saime hulgaliselt mõnusaid elamusi, mida tore meenutada. Saime rõõmuga puhata ja ammutada endasse uut energiat, mida heas seltskonnas reisid kuhjaga annavad :) 

Ja ehk andsime teist kellelegi mõtte teha üks väike reisike Lätti? 

LinkWithin

Related Posts with Thumbnails